… ja elust (põhiliselt)
ka isiklik võib olla avalikArhiiv: juuli, 2007
Tõekuulutus
juuli 11, 2007, 14:21 · Rubriigid: wabariigi wärk
Mingi mulle siiani arusaamatu irooniaga on siin viidatud sellele minu postitusele. Et ma olevat nagu mingi jabur tehnokraatlik tõekuulutaja, suurte mõttetute projektide apologeet. Seega igal juhul mitte rohelise mõttelaadiga. Siinkohal peaks kohe ka täpsustama, et seda Saaremaa silda pole ma kunagi toetanud. Ega hakka ka. Muidugi mitte mingist rohelisest argumentatsioonist tulenevalt, vaid suht kainetest majanduslikest ja elukvaliteedi võimalike muutuste hinnangutest. Sel sillal pole mingit majanduslikku põhjendatust ja saarlaste elukvaliteedile mõjub ta pikemas perspektiivis pigem hävitavalt. See raha võiks tõepoolest paigutada Tallinn-Tartu neljarealisse maanteesse, ja kui veel raha üle jääb, raudteeühenduse moderniseerimisse. Ei kilju padurohelisest vaimustusest selle vahemaa hobusega läbimise võimaluse üle. Tuumajaama, täpsemini tuumaenergia kasutamise pooldaja olen küll. Sest hetkel , lähiaastakümnete perspektiivis pole meil tõepoolest teist tehnoloogilist võimalust säilitada mingisugunegi energeetiline sõltumatus. Suht ettevaatliku inimesena pooldaks osalust mujal paiknevas tuumajaamas. Kuid konks on ju selles, et ega meid kusagil oodata. Ignalina on lörri minemas. Venemaaga ei juleta, ja peale aprillisündmusi ei ole ka poliitiliselt võimalik mingitki kaupa teha. Seega jääbki ainult oma tuumajaam, ja tolles kriitikat pälvinud kirjutises ma tervitasin selleteemalisi mõttearendusi. Tõepoolest oli eriti huvitav ka võimalus siduda tuumajaama ehitamine merepõhja Tallinn-Helsingi raudteetunneli ehitusega. Tõepoolest pooldaks ma ka selle tunneli ehitust, ükskõik, mida selle kohal lendavad linnud sellest arvaks. Sest selle tunneli saaks lihtlabaselt välja ehitada Euroliidu rahadega. Ja selle varjus ka veel kiirraudtee Euroopa südamesse. Ausalt, mitte selle pärast, et Savisaar seda tahab. Isegi mitte selle pärast, et Savisaar ka seda tahab. Ikka omast peast. Kui see mõte mingi ususekti tõekuulutusega võrdsustada…Las siis olla.
Üht tõde tahaks (isegi selle tunneliga seoses) küll veel kuulutada. Nimelt arvan ma, et Tallinn ei tarvitse pääseda lähima kahe aastakümne perspektiivis suurest terrorirünnakust. Kas siis tuuma- või keemiarelvaga. Meil aga sobivaid varjendeid inimeste massiliseks majutamiseks Tallinnas enam ju pole. Tunnelisuu kuskil Muuga kandis võiks olla paljudele pääsetee. Miks nii mustad perspektiivid? Sest terrorism tähendab tegelikult eesmärgistatud hirmu külvamist. Terroristid hakkavad varem või hiljem aru saama, et oma eesmärke saavutavad nad paremini just siis, kui ründavadki süütuid terrorismivastases sõjas kõrvalseisjaid. Neid, kes nendega polegi tegelikult vaenujalal, vaid on seda kõige rohkem formaalselt. Nagu me praegu. Seda suuremat hirmu tuntaks ju Ameerikas kui pauk just näiteks Tallinnas käib. Ja praegune terroristidevastane sõda toodab terroriste ainult juurde…
Blogged with Flock
Brüsseli hädaoht
juuli 10, 2007, 13:37 · Rubriigid: wabariigi wärk
Ekslikult arvatakse, et meie pronksiööjärgsele majandusele on suurim mõju, kaotus ja hädaoht see mis Moskva suunalt tuleb. Ja tulutult lohutatakse end sellega, et ongi ju parem:ettevõtjad sunnitakse ümber orienteeruma stabiilsele läänesuunale. Tegelik olukord võib kujuneda hoopis vastupidiseks. Euroliidu fondide osakaal majanduses ületab kordades Vene suunalisest tegevusest sissetuleva. Pronksiöö isetegevus ärritas sisuliselt Brüsseli võimukoridore kindlasti rohkem, kui Putini aparaati. Ainult Putin sai teha avalikult karmi nägu salamisi pihku itsitades, samal ajal kui Brüssel manas ette heasoovliku näo endamisi kirudes. Me ei saa enam kindlasti loota heatahtlikule suhtumisele loendamatute Brüsseli lauaülemate poolt, kelle võimuses on abirahade jagamise programmid, projektide heakskiit, aruandluse kinnitamine jne.Kõik, kes europrojektidega tegelevad, on vast juba saanud seda suhtumise muutust tunda, või on neil see tundasaamine veel ees. Tõepoolest huvitav, kas siis meie valdavalt endistest kommunistidest valitsejad polnud kursis sellega, kui palju sõltus nõuka ajal Plaanikomitees istuva tädi Masha suhtumistest. Ainuke erinevus on see, et Plaanikomitee tädi jaoks olid olemas mõjutusvahendid, mis aga Brüsseli laudade taga istuvate tädide-onude jaoks enam ei mõju.Pealegi, eurobürokraatia iseenesest on juba suurusjärgu võrra kõrgem omaaegsest nõukogude omast. Loota, et mingi lõunaeurooplasest tihtipeale traditsiooniliselt vasakpoolsete vaadetega lauaülem tuleb meile vastu ainult sellepärast, et me nii palju kannatasime nõukogude okupatsiooni all ja seetõttu ei talunud oma jalge all isegi surnud nõukogude soldateid, oleks küll naiivne. Vastupidi, kahtlused meie suhtes ainult süvenevad. Alles tegime rehepappi Euroliidu suhkruvarudega, omastades sinna suratud Euroliidu vanade liikmete maksumaksjate raha, nüüd torpedeerime kasulikke suhteid Venega. Mis kuradi pärast peaks siia uusi abirahasid tulema ja mis kuradi pärast juba eraldatud abirahade kasutamine lihtsaks teha. Täiesti loogiline on igasuguse heasoovlikkuse lõppemine kõikidel tasanditel. Seda on juba tunda ja näha. Tegelikkuses tulevad tagasilöögid ikka suured. Just Euroopa suunalt.
Blogged with Flock
Poliitiline tsensuur "Ekspressis”? Milleks?
juuli 9, 2007, 18:06 · Rubriigid: wabariigi wärk
Parteitu, ja seega vähemalt omaarust suhteliselt sõltumatu poliitikateemadel arutleva blogipidajana läheb mulle korda massimeedia tegelik poliitiline kallutatus või mittekallutatus. Et kas seda deklareeritut tegelikult vähemalt püütakse järgida või käib ikka mingi susserdamine kellegi poliitilistes huvides. Küsimus pole ju toimetaja õiguses valida autoreid ja autori õiguses rääkida seda, mida arvab. Konks on siis, kui ühe ja sama autori ühed seisukohad sobivad avaldamiseks või tirazeerimiseks, teised aga teps mitte.
“Ekspressi” “Veebium” avaldab nende omal initsiatiivil viiteid blogide sissekannetele. Kui ma kirjutaks mingit isiklikku elu ja tundeid käsitlevat avalikku päevikut, oleks ma ilmselt täiesti nõus “Veebiumi” toimetuse otsustega, millisele sissekandele viidata, millisele mitte. Nad hoiaks ära vast isegi mõne apsaka. Üldistel poliitilistel teemadel kirjutajana pole ma aga rahul kellegi subjektiivse otsusega:see lugu läheb, see aga teps mitte. Kerge paranoiline kahtlus selles, et “Veebiumi” valik on kuidagi kallutatud, tekkis juba kevadel. Vahepeal ei viitsinud asja täpselt jälgida, kuid nüüd, kui “Ekspress” ise avalikustas miskipärast Langi pehmelt öeldes fopaa, jäi mulle silma, et minu selleteemalisele blogisissekandele viidet ei ilmunud. Kuigi pole hullu, tundus asi siiski pisut intrigeeriv. Vaatasin viimase kuu minule viitamise ajalugu. Kõik olemas. Välja arvatud kolm. Just viimasest nädalast. Lisaks Langi temaatikale puudu veel see ja see. Tee või tina, aga tuntud paranoikuna tundub mulle, et “Ekspressile” ei meeldi minu hüpoteesid selle kohta, et Lang korraldas oma sünnipäevapeo just selliselt teadliku provokatsioonina, et M. Mutt õõnestab teadlikult presidendi autoriteeti ja et H.H.Luik on rõhutatult rahvusliku kapitali eestkõneleja ja apologeet eelkõige sellepärast, et tal on siinmail suured sisepoliitilised ambitsioonid. Kõigi kolme viitamata loo ühisnimetaja võiks olla siis hüpotees asjade arenguks forsseeritud kujul võimukeskme üleminekuks IRL-i kätte (HHL osalusel ja Langi kaasabil). Puhas (aga uhke) spekulatsioon muidugi. Kuid midagi on siiski toimumas küll. “Keskpäevatunnis” püüti IRL-i poole kalduva Kilgi poolt igati Langi õigustada ja Lang esineski täna veel rohkem õli tulle lisava õigustava avaldusega (samal ajal soovitati tal emapartei poolt hoida madalamat profiili). Rahvaliidul (kes oli kuluaarides aktiivsemaid ansipivahetajaid juba mai alguses) oli varmalt valmis nõudmine Langi tagasiastumiseks, mis seab eelkõige Ansipi keerulisse olukorda. Seleta siin homme siia saabuvale EL ja Venemaa suhteid klattivale Saksa välisministrile (sakslaste ja venelaste kohta oskas Lang eriti halvasti öelda) oma justiitsministri antifashismi haakristilipu taustal…EL liikmesmaale kohane poliitiline loogika ütleks, et peaks Langi ohverdama…aga ei saa, sest siis läheb Lang rahvuslaste uue lemmikuna koos nende toetuse ja häältega. Pool reformierakonda takka järele.
Nii et võib-olla “Ekspressi” (vast siiski olematu) püüd hoida natuke varjus mõningaid võimalikke poliitilisi kombinatsioone andis alust hoopis lennukamateks mõteteks…
Blogged with Flock
Provokaator Lang
juuli 7, 2007, 09:17 · Rubriigid: wabariigi wärk
Tõeline tipptasemel provokaator. Provokatsioon on teatavasti selgelt mõtestatud tegevus varjatud eesmärkide saavutamiseks. Parimad provokatsioonid on need, mille tegelikke eesmärke ei suudeta lõpuni katki hammustada. Provokaator on tegelane, kelle tegemiste kohta küsides: “on loll, või mängib lolli”-saab alati vastata, et mängib lolli. Hea, tasemel, provokaatori puhul ainult ei suuda kuidagi välja mõelda, miks ta seda teeb. Sest tegelikud eesmärgid on nii hästi varjatud.
Langi provokatsioonide ajalugu on pikk. Näiteks “Delfi eelnõu”. Milleks sõnavabadusega raha teinud ja edasi raha tegevale Langile sõnavabaduse tegelik piiramine selgelt väljamõeldud ajenditel. Või näiteks provokatsioon natsi- ja kommunismisümboolika võrdsustamise ja keelustamise eelnõuga. Või provokatiivsed väljaütlemised Venemaa karvasest käest aprillisündmuste kontekstis. Nüüd siis veel takka otsa natsisümboolika ja natsismi sünni olustiku rekonstruktsiooniga epateerimine kõige ebasobivamal momendil. Inimese poolt, kes on selleks kõige ebasobivamal ametipostil.
Kindel on see, et kõik need provokatsioonilised võtted külvavad segadust. Kuid milleks? Mille varjamiseks? Millelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks? Isegi spekulatsioone on keeruline teha. Arvata võib, et millegipärast on vaja ärritada Venemaad ja selle avalikku arvamust. Kuid kas sise- või välispoliitilise tellimuse raames.
Jääb veel ka hüpotees, et see on Langi omapärane viis poliitikast eemalduda. Supist veel suhteliselt terve nahaga välja tulla. Et kellegil ei tuleks pähe panna Lang Ansipi asemel reformi juhtima. Siinkohal tuleb meelde, kuidas kunagine Tallinna linnapea Aasmäe õpetas nõuka ajal ähvardavast parteifunktsionääri karjäärist pääseda tahtvat ja tegelikult teadlaseks pürgijat : “Tee mõõdukas poliitiline viga”. Või ka see, et vene kroonust päästis kõige kindlamini see, kui mängida lolli. Mõõdukalt muidugi.
Blogged with Flock
Eesti tuumajaama Ignalinasse ei tule
juuli 6, 2007, 09:09 · Rubriigid: wabariigi wärk
See sai nüüd, kui tuli teade Poola peaministri eemalejäämisest Ignalina küsimuse otsustamise alasest tippkohtumisest, küll päris selgeks. Asi kipub meie jaoks vägisi pauguga lõhki minevat. Lätlastele keerame ka käki. Sest sellest hetkest, kui Poola avaldas soovi projektiga ühineda, pidi ju kõigile selge olema see, et Eestile seal enam kohta ei ole. Vähem kui kolmandikuga ei lepi Poola kohe kindlasti. Me oleks saanud projektist diplomaatiliselt (viidates ju täiesti olemasolevale sisemaisele vastuseisule) aga siiski väärikalt ise väljuda, säilitades head suhted Poola ja Balti lähinaabritega. Kuid ei . Ka see pill tuli ülemäära enesekindla peaministri poolt lõhki ajada. Lätlased, kellele on seda projekti veel rohkem vaja, on eriti keerulise olukorra ees. Ansipi jäärapäisi nõudmisi toetades võivad kaotada ka oma osalusvõimaluse (vähemalt võrdväärse partnerina). Poola ja Leedu (või lisandina Rootsi) võivad selle jaama ka ise ehitada.
Poola poolt oleks see ka ninanips Eesti poliitikutele, kes küll kerjasid (ja ka said) aprillikriisi ajal Poola toetust, jättes samas aga Poola meiepoolse toetuseta Euroliidu põhiseadusleppega seotud küsimustes. Selline läbikukkumine näitab seda, et sellist asja, nagu Eesti diplomaatia pole vist olemaski. Tundume rohkem lauaaluse palukese kukkumist ootava koerana, kes nüüd kipub saama jalaga.
Blogged with Flock
Õõnestav mutt
juuli 4, 2007, 12:16 · Rubriigid: wabariigi wärk
Mutt on oma nime väärt. Kaevab tasapisi tunnelit presidendi maine õhkimiseks. Sest see iseenesest õige ja ka päris tasakaalukas lugu tegelikult üks õõnestustegevus on. Kirjeldab Ärma talus kujunenud bisnisetegemise ja presidentuuri keerukaid ja delikaatseid seoseid küll näiliselt objektiivselt, kuid ei ava sellise olukorra kujunemise tagamaid ja sellepärast jäävad enamikule lugejatele ähmaseks presidendi motiivid. Kui aga juba eestlastele kellegi tegevuse motiivid selgusetuks jäävad, on süüdistused korruptsioonis ja rahva vara riisumises varmad tulema. Muti artiklist jäigi tavalugejale mulje, et Ilves hakkas ainult sellepärast presidendiks, et riigi raha Ärma tallu kantima ning sisuliselt ennast kui Eesti presidenti turistidele ränga raha eest müüma hakata. Seda näitasid kohe laekuvad kommentaarid.
Olukord on ju presidendi motiivide osas vastupidi. Otsitakse delikaatsest olukorrast väljapääsu. Ilvese valijamees Mutt oleks talle kindlasti teadaoleva asja tagapõhja parema avamise ja kergete rõhuasetuste ümberpaigutusega saanud kirjutada presidendile abiks oleva artikli. Miskipärast valis maine õõnestamise tee. Kas isiklik pahameel, et president ei kasuta ta teeneid. Või meie kadakarahvulasi ühendav pahameel presidendi vastu, kellel oli julgust omada pronkssõduri küsimuses erinevat arvamust kui Ansipil.
Blogged with Flock
Coca-Cola ja Nikoni rahvad
juuli 3, 2007, 11:01 · Rubriigid: wabariigi wärk
Käisin aasta tagasi nostalgilisel Krimmi reisil. Seal arenes parasjagu kapitalism. Selle arengu parim näide oli Jalta kandis Musta mere kaldajärsakul Krimmi kuurortpiirkonna sümboli – Pääsupesa lossi – kõrval. See oli hiiglaslik Coca-Cola reklaam. Niimoodi asetatud, et iga viimane kui turist, kes ilmtingimata ju seda lossi seal pildistas, sai tasuta kaasaandena kaadrisse ka Coca-Cola. Ja viis selle sõnumi oma fotokas oma lasteni. Esimene mõte tollal seda reklaami seal nähes tulenes muidugi oma rikutuse tasandist: palju ja kellele selle eest ka pappi välja laoti….
Nüüd siis toimus meil noorte laulupidu. Stiilne ja võimas. Riigi ja rahvuse visiitkaart. Vähemalt laia maailma jaoks, kelleni jõuab selle ürituse pilt loendamatutel foto- ja videokaadritel.. Mida muud meil maailmale visuaalselt sümbolina näidata, kui noorte vaimustunud pilke ja nägusid (Võrdluseks see Krimmi Pääsupesa on seal sümboliseerinud näiteks kohalikku kaubamärki-Krimmi vaimustavat loodust). Meie siin siis teel 5 jõukaima riigi ja rahva hulka…. Kuid Nikoni logo ja embleemiga kaunistatult. Ei saa me ilma Nikonita sinna viie jõukaima klubisse…Selline võiks vist see sõnum olla. Oma rikutuse tasandil tekib jällegi mõte. Kui palju ja kellele…Sest see organisaatorite-juhtoinaste jutt juhuslikkusest ja asjaolude kokkusattumusest ja vabast valikust on ikkagi täielik bull…tt. Tegelikult on kahtlase väärtusega isegi see R. Siku paljastav artikkel ise. Selle ajastatus ja suunav näpuganäitamine. See alles toob selle reklaami õieti esile. Õigem oleks vast olnud anda asi otse ja vaikselt majanduspolitseisse või ise vaikselt uuriva ajakirjanikuna kõigepealt välja selgitada võimalikud seosed isikute tasandil. Nüüd aga …Nikon sai võimsa reklaami…Eesti rahvusteadvus vahetati läikivate kulinate vastu…ja otsad muidugi vees.
Blogged with Flock
Kojamees FSB ja KAPO vahel
juuli 2, 2007, 18:32 · Rubriigid: wabariigi wärk
Kojamees on ilmselt kimbatuses. Mäng käib kaugelt üle tema pea. Õigemini isegi, Kojamehe pea ei huvitagi väga kedagi. Märtri (Ganini) pea eest tahetakse tegelikult rohkemat kui Kojamehe punkariharjast. Ei saa ennast kiitmata jätta: kohe peale punkaripoiste kimbutamise algust oli näha, et ohvritallesid erinevate isamaade altarile on hetkel väga vaja. Sellega ei hoita kokku.
Isiklik arvamus: Ganini surm oli õnnetu juhus, mille dokumentaalset tõestust pole olemas. Ja teiseks: Ganin polnud tõenäoliselt mingi marodöör, vaid nondel hetkedel üsna levinud uudishimutseja. Nüüd püütakse ühelt poolt näidata , et Ganin mõrvati külmavereliselt mingite punkarite poolt ja teiselt poolt seda, et ta oli marodöör ja oma saatust väärt. Meie rahvuslaste versioon ärateenitud surmast on selgelt nõrgem. Mingi näiv ja tõestamata marodöörlus ei õigusta inimese surma. FSB mängib siin perspektiivis selgelt KAPO üle. Lõpuks peavad meite mehed ohverdama veel Kojamehe enda.
Blogged with Flock
